Otsene mõõtmine: mõõta mõõdetud parameetrit otse, et saada mõõdetud suurus. Näiteks mõõta nihikute ja komparaatoritega.
Kaudne mõõtmine: mõõtke mõõdetud suurusega seotud geomeetrilisi parameetreid ja arvutage mõõdetud suurus.
Absoluutne mõõtmine: näidu väärtus näitab otseselt mõõdetud suuruse suurust, näiteks mõõtmine noonuse nihikuga.
Suhteline mõõtmine: näidu väärtus näitab ainult mõõdetud suuruse hälvet standardkoguse suhtes. Kui võlli läbimõõdu mõõtmiseks kasutatakse komparaatorit, tuleb esmalt mõõteplokiga reguleerida instrumendi nullasend ja seejärel mõõta. Mõõdetud väärtus on külgvõlli läbimõõdu ja mõõteploki suuruse vahe, mis on suhteline mõõt. Üldiselt on suhteline mõõtmise täpsus suurem, kuid mõõtmine on tülikam.
Kontaktmõõtmine: mõõtepea on kontaktis pinnaga, millega kokku puutuda, ja sellel on mehaaniline mõõtejõud. Näiteks osade mõõtmine mikromeetriga.
Üksikmõõtmine: mõõta testitava osa iga parameetrit eraldi.
Põhjalik mõõtmine: mõõtke kõikehõlmavat indeksit, mis kajastab detaili asjakohaseid parameetreid. Näiteks tööriistamikroskoobiga keerme mõõtmisel saab eraldi mõõta keerme tegelikku sammu läbimõõtu, hambaprofiili poolnurga viga ja sammu kumulatiivset viga.